Otsustasime teiseks perereisiks minna jällegi Aasiasse ning seekord valisime välja sihtkohaks Imelise Tai.
Ootasime hea hinnaga lennupileteid ning õigel hetkel saime jaole Turkish Airlinesi piletitele, mis läheb Tallinnast Bangkokki vahepeatusega Istanbulis. Valisime lastega reisimisel sellise lennugraafiku, et pikk lend Istanbulist Bangkokki jääks öölennuks, et lapsed saaksid rahulikult ööund magada – see strateegia töötas. Algul kartsime, et tunniajane paus jätkulennul on liiga lühike, kuid Istanbuli jõudes selgus, et pidime minema põhimõtteliselt kõrval väravasse, seega jäi veel aega ülegi.
Meie reisi esimeseks ööbimiskohaks oligi Bangkok, kus saime väga varajase Check Inni teha, et lennureisist välja puhata. Esimene päev läkski suuresti magamise peale. Esimest korda magasime maha ka hotelli poolt pakutava hommikusöögi.
Juba järgmisel päeval seadsime sihi jällegi lennujaama, et võtta ette Tai siselend Krabi piirkonda.
Krabi
Krabisse jõudsime juba õhtusel ajal ning päev varem tellisime transfeeri lennujaama vastu läbi Agoda transfeeri lehe, mis on aasias väga levinud ja hea hinnaga transfeeri teenust pakkuv keskkond. Jõudsime hotelli nii hilja, et ei märganud, mis piirkonnas üldse oleme. Hommikul ärgates oli seega suureks üllatuseks kui hotelli kõrval laius ülisuur kalju. Ööbimiseks valisime Ao Nangi rannast ca 15 minuti kaugusel Andaman Breeze Resorti. Hotelli juures meeldis välibassein super vaatega kaljule.
Krabil oli meil plaanis rannas pikutada ja ka lähedal asuvaid saari avastada. Ao Nangi rand ise jäi ootustele alla selles osas, et rannas oli väga mudane vesi- ei saanudki täpselt aru, millest see tingitud oli, kas tihedast laevaliiklusest või millestki muust.
Küll aga võtsime ette Krabist puupaadiga reisi Hong Islandile. See reis jäi meelde mitmel põhjusel, esiteks polnud meil aimugi kui kiiresti need puupaadid sõidavad. Kui liikluskultuur on Tais päris hull, siis see on kandunud ka paadijuhtidele. Sellest puupaadist nad pigistavad välja kõik, mis pigistada annab – hea mitu korda oli ikkagi päris hirmus kohe. Kui jõudsime Hong Islandile kohale, siis olime väga positiivselt üllatunud, sest need rannad ja kaljude vahel liiklemine oli tuttav filmistseenidest.
Kristallsinine vesi koos kõrgete kaljuäärtega oli üks põhjustest, miks me selle reisi ette võtsime ning selles pettuma me ei pidanud. Kahjuks unustasime snorgeldamise asjad sel päeval kaasa võtmata ja paadijuhil ei olnud ka kahjuks käepärast anda. Meie võtsime puupaadi ainult meie pere jaoks, et saaksime vastavalt enda ajagraafikule liikuda. Kuna üks laps oli 3 aastane ja teine 1 aastane, siis see oli meie jaoks väga tähtis, et me teistest reisijatest ei sõltuks nii palju. Kokku külastasime ühe tuuri raames 4 saart, millest kõige vingem oligi Hong Island ning ka Koh hong lagoon. Just sinna laguuni sissesõitmine oli justkui filmilik kogemus.
Ao Nang piirkonnas soovitame kindlasti külastada Food Centerit, kus kohalikud toitlustajad pakuvad kui ühe kommuunina väga head toitu väga hea raha eest. Valida on nii värskelt püütud kala kui ka mereande. Üllatavaks osutus see, et kuigi paljud toidud kattusid menüüs, siis iga niiöelda toitlustaja leidis siiski omapärase viisi, kuidas toit oleks erinev ja maitsev. Viiest õhtust neli me sõime küll ainult seal, sest saime aru, et klassikalise välimusega restoranid jäävad Krabi piirkonnas alla tänavatoitlustajatele ja seda nii kvaliteedi poole pealt kui ka hinna poole pealt. Seega anname endapoolse soovituse vähemalt Tais usaldada väikseid tänavatoitlustajaid!
Samuti olime uurinud, et Krabis on üheks vaatamisväärsuseks Tiger cave tempel. Kui meil Bali reisilt oli hea kogemus olemas koos lastega treppide vallutamiseks, siis 1274 trepiastet, mis läks vaja, et jõuda selle templi tippu, jäi meile siiski koos lastega ületamatuks. Nägime ära ahvid kui ka saime korraliku trenni osaliseks. Hinnanguliselt veerandi jagu siiski ronisime lastega ülesse.
Ao Nangist võtsime veel ette lühikese paadisõidu, kõrval olevale rannale Railay Beachile. Sinna käib laevaliiklus sarnaste puupaatidega, millega juba varasemalt olime sõitnud kuid need paadid sõidavad edasi-tagasi sadu korda päevas.
Railay Beach on mõnus rannapäevaks Ao Nangi piirkonnas. Üks asi, millega tasub arvestada on see, et prügikaste on väga vähe kõikjal Tais ja näiteks Railay Beachil me ei leidnuki prügikasti, et prügi ära visata ja seega tassisime lihtsalt prügi endaga kaasas.
Krabilt edasi võtsime suuna Koh Lanta saarele. Selle jaoks organiseerisime transpordi tänavapeal pakutavast turismiputkast. Koh lantale sõit võttis aega ca 3 tundi, sinna sõit oli minibussi ja praamiga.
Koh Lanta
Koh Lantal olime valinud eelneva eeltöö põhjal Klong Nini piirkonna. Tegemist on vaiksema piirkonnaga Koh Lantal, kus on mõnus rannariba koos mõnusate restoranidega. Peamiselt veetsime hommikust lõunani aega rannas ujudes ja liivalosse ehitades koos lastega. Vesi oli väga sobilik väikeste lastega ujumiseks- puudusid suured lained ja läks mõistlikult kiirelt sügavaks. Nagu ikka vesi on ca 25 kraadi, mis on täpselt paras, et ka natukene jahutaks. Lõunat oli hea rannas olevast restoranist osta koos külma ja värskendava joogiga.
Koh Lantal otsustasime käia saare tipus paiknevas looduspargis. Tegemist on väga mõnusa matkarajaga, kus on keskmise raskusastmega trepid. Kahe lapsega oli see muidugi natukene keerulisem, arvestades, et üks laps oli meil kergkäruga kaasas. Matkarada ise on kuskil tunnikene matkamist rahuliku tempoga.
Looduspargis nägime esimest korda ka Tai ühte kõige vihatumat looma – monitor lizard.
Kuna me algul ei teadnud, et sellised hiiglaslikud sisalikud üldse Tais on, siis oli see päris suur üllatus. Pärast esimese sisaliku kohtamist oskasime juba silmad lahti hoida ja nägime korduvalt neid ringi liikumas. Küll prügi sorteerimas ning ka kanalisatsioonis 30cm kaugusel jalge all. See oli täitsa hirmutav kui vaatad alla ja näed, et hiiglaslik sisalik vaatab vastu.
Koh Lantal otsustasime veel samuti vaatama minna elevante. Pikalt otsisime, et kas on selline koht, mis on humaanne elevantidele ja leidsime, et on olemas nii öelda elevantide varjupaik, kus saab neid vaadata, süüa anda, muda vanni teha ning neid pesta. Selles mõttes ei pidanud kohas pettuma, sest tundus tõesti, et tegemist on elevantidele sõbraliku kohaga. Saime teada ka natukene rohkem ajaloo kohta ja mis rolli on elevandid mänginud Tai kultuuris.
Koh Lantal on terve saare lääne osa erinevaid randu täis – kõige kuulsam neist on Long beach, kuhu võtsime ühel päeval ka Tuk-Tukiga reisi ette. Tegemist pikema rannaribaga kui seda oli meie kodurand. Seal oli ka märgata teisi eestlasi mitmeid kordi, tundus, et see on ikkagi põhiturismi piikond. Meile endale meeldis meie kodurand just sellepärast rohkem, et oli vähem rahvast, kohati olime ainukesed, kes rannas olid. Õhtuti olid need samad rannarestoranid mõnusasti valgustatud ja sealt oli suurepärane vaade päikeseloojangule.
Uuesti Krabile ja Bangkokki
Pärast nädalat aega Koh Lantal päevitamist ja lõõgastumist oli aeg suund tagasi võtta Bangkoki poole. Otsustasime üheks ööks minna veel Krabisse, et tagasisõit lastel oleks mugavam. Seekord ööbisime Krabi keskuses. Kui lastel oli uneaeg, siis pereisa otsustas kord juba poolelijäetud retke Tiger cave templi tippu uuesti ette võtta. 1274 trepiastet ootas vallutamist. Kui keskmine ülessemineku aeg on sellel retkel ca 35-45 minutit, siis pereisa tegi selle ca 21 minutiga ära, aga vaade, mis sealt tipust avanes oli seda kõike väärt. Mäe tipust avaneb 360kraadine vaade tervele Krabi piirkonnale.
Viimasel õhtul Krabil külastasime kohalikku turgu, mis ei olnud küll kuulus Krabi market, aga meie jaoks oli tegemist huvitava ja väga suure turuga sellegipoolest. Turg oli lookas mereandidest ning näha võis ka ilma nahata konni. Turg jättis väga hea mulje ja hinnad, mis turul olid, olid niigi soodsatest hindadest veel omakorda poole soodsamad.
Järgmisel päeval võtsime tee ette Krabi lennujaama, kust Thai Airlinesega suundusime Bangkoki. Olgu öeldud, et Tai siselennu lennukid olid sama suured kui Turkish Airlinesi lend Istanbulist -Bangkokki.
Tagasi Bangkokis
Kuna me juba ühe öö olime Bangkokis veetnud ja saime hea hotellikülastuse osaliseks, siis otsustasime uuesti sama hotelli külastada. Saime ka seekord Upgrade paremasse tuppa ning seekord saime hommikul õigel ajal ülesse, et ka hommikusööki süüa. Tuli välja, et tegemist oligi kõige parema hommikusöögiga Tais meie reisi jooksul. Tundsime natukene kahetsust, et esimesel päeval hommikusöögi maha magasime.
Bangkokis oli meil planeeritud olla kaks ööd ja proovisime võtta maksimumi, mis selle ajaga võtta annab. Külastasime Wat Aruni templit ja Bangkoki nädalavahetuse turgu, mis oli hiiglaslik. Kuivõrd Krabi kohalik turg oli söögiasjade turg, siis siin pakuti peamiselt just suveniire, riideid ja kõike muud.
Samuti külastasime veel Bangkokis Sealife Worldi, mis pidavat olema Aasia suurim ja parim veealune maailm. Perepilet maksis ca 100€ ning see oli üks vähestest asjadest, mille puhul tekkis tunne, et raha on maha visatud. Olime seal umbes 40 minutit ning kordagi ei tundnud, et oleks vau efekti tekkinud. Küll aga seal samas keskuses, mille alumisel korrusel veealune maailm oli oli ise nii suur, et see tekitas küll aukartust. Tegemist on Siam Paragoni ostukeskusega. Meie kahe lapsega külastasime ainult esimest korrust, mi oli toidukohtadele pühendatud- restorane oli lugematul arvul ja ära eksida oli väga kerge selles keskuses.
Millega me ei osanud arvestada Bangkokis liigeldes oli ummikute suurused. Kasutasime peamiselt GRAB taksot ning 5 kilomeetri läbimine võttis vahel aega poolteist tundi. Vahel tundus, et oleks pidanud proovima ikka metrood, aga arvasime, et kahe väikse lapsega on takso mugavam.
Tagasisõit ja öö Istanbulis
Otsustasime tagasisõidul kasutada Turkish Airlinesi poolt pakutavat tasuta ööbimist Isntabulis. Kui sinnalennul broneerisime lennukil 3 realisel istmel 3 istet, siis jäi ruumi meil ikkagi suhteliselt väheks.
Otsustasime tagasilennul broneerida viimases 4 realises kohas 3 istet nii, et üks iste jääb vabaks ja jäime lootma, et lennuk ei ole täitsa täis broneeritud ja meie vahele keegi kohta ei broneeri. Kuni õhkutõusmiseni oli ärevus õhus, aga kui õhku tõusime, siis olime õnnelikud, et pere peale oli meil 4 kohta, see andis lastele ja meile endale palju ruumi juurde ja saime ennast palju mugavalt tunda. Tuleb jällegi kiita Turkish Airlinesi sööke, mida nad pakuvad olid tõesti maitsvad ja neid sööb heameelega.
Saabudes Istanbuli lootsime, et saame kiirelt transfeeri võtta, et hotelli jõuda, aga kuna ei teadnud kuhu täpselt minema peab, siis läks lennujaamas ikkagi ca tunnikene, et hotelli poole sõitma saaks hakata. Kui vähegi võimalik, siis soovitan kasuatada välisriikides transfeeri broneerimiseks Mozio.com lehekülge. Turuhind on seal üldisel väga hästi paigas ning saab ühe päevase etteteatmisega asjad ilusti ette broneerida.
Istanbulis hotelli broneerimisel tuli välja, et hotellil polnud mingit infot meie peatumise kohta. Hea, et saime ilusti kõike kinnitatud broneeringuid tõestuseks ette näidata. Lubatud kahe double toa asemel saime kaks single vooditega tuba. Kuna olime pikast lennureisist juba väga väsinud, siis ei hakanud rohkem nendega sellel teemal vaidlema. Hommikul sõime väga hea hommikusöögi ning võtsime ette sõidu lennujaama ja sealt tagasi juba Tallinnasse.
Kokkuvõte
Lastega reis Taisse läks sujuvamalt kui meie esimene reis Balile. Lapsed olid juba tublimad nii lennukis kui ka muidu. Reisi kõrghetked olid kindlasti paadisõit Hong Islandile, lõõgastumine Koh Lanta randades ning nautides häid Tai toite kohalikes väikestes restoranides. Lastega soovitame kindlasti Koh Lantale minna. Krabis olles soovitame võtta võimalikult palju paadireise ette lähedalolevatele saartele. Meile igatahes jättis Tai väga hea mulje enda kliima ja söögi poolest ning ka hinna-kvaliteedi suhe oli väga mõistlikult paigas meie jaoks. Tundub tõesti, et ega niisama ei ole Tai paljude eestlaste lemmikkoht.
Loo autorid: Tanel ja Nevel