Kiire reis Lätti

Olime ammu mõelnud, et oleks tore minna Lätti päevaks-kaheks. Nüüd, kus piirid paljudesse riikidesse on kinni, siis oligi hea võimalus just väike reis Lätti ette võtta. Vajalikud asjad pakitud, saime suuna Läti poole võtta. Alustasime sõitu hommikul kell üheksa ja esimeseks sihtkohaks otsustasime minna Tarzans seiklusparki, et lapsed saaksid korralikult lõbutseda, ja et isegi saaks natukene seigelda. Meid oli seekord kokku 5. Lisaks nelja ja kahe aastasele oli meil kaasas ka 14 aastane nooruk. Sõit Sigulda Tarzani seiklusparki kestis ümmarguselt neli tundi. Tegime tee peal ühe peatuspaiga Märjamaa Circle K-s.

Kella ühe ajal jõudsime Siguldasse ja enne seiklusparki jõudmist imestas meid Sigulda loodus. Tegemist on väga maalilise kohaga, mis meenutas meile natukene Bali dzunglit oma lopsaka rohelusega.

Kohale jõudes olid lapsed kõik tuhinat täis ja tahtsid erinevaid atraktsioone testima minna, kuid enne veel oli vaja piletid soetada. Süsteem tundus alguses väga keeruline, kuid abivalmis teenindaja aitas meile sobivad pääsmepaketid välja valida, mis tagantjärgi mõeldes oli ainuõige valik. Saime kõik huvipakkuvad atraktsioonid ära proovida.

Eriti toredaks tegi seal pargis see, et igas vanuses lastele kui täiskasvanutele on seal midagi huvipakkuvat. Ronimis- ja turnimissõpradele on väga suur ala, kus saab terve päeva praktilsielt mööda trosse lasta või puude vahel ronida ja erinevaid takistusi läbida. Enne ronimist tehakse kõigile ka kiire õpetus, kuidas turvaliselt ronida ja turvavarustust käsitleda.

Meie lemmikuks kujunes pargis tuubiga mäest alla laskmine ning mäe tipust kollase kelguga mööda mäge allalaskmine. See pakkus adrenaliini meile kõigile, sest tegemist oli kelguga, mis võtab kuni 40km/h kiiruseks alla laskudes ja kohati tundus isegi asi päris hirmus. Alla jõudes olid kõigil näod naerul ja tituleerisid selle atraktsiooni keskuse parimaks.

Meie nelja aastane poiss sai esimest korda ka iseseisvalt ära proovida mini dziibiga sõitmise. Võttis õe kõrvale ja näitas, kui osav ta auto roolis on.

Ilm oli meil ilus ning neli tundi läks lennates. Meil oli plaanis veel ka samal päeval külastada Riia loomaaeda kuid selle otsustasime jätta järgmisele päevale. Kõik olime juba väisnud ja võtsime suuna hoopis Jurmala randa, et ennast kuumast ilmast värskendada. Kui Siguldas päike kõrvetas, siis Jurmala randa jõudes oli juba üpris tuuline ja enam vesi nii palju ei kutsunud kui varem. Et Jurmalasse jõuda, siis läbisime Riia ja see võttis ummikute tõttu pea poolteist tundi aega. Otsustasime siiski ujumas ära käia, sest pikk tee oli seljataga.

Pärast ujumist võtsime suuna Riia poole tagasi, kuhu olime samal päeval broneerinud hotelli Radisson Blu-sse. Olles asjad kenasti tuppa viinud, otsustasime minna lähiümbrust avastama ning leidsime ühe väga mõnusa atmosfääriga restorani Tex-Mex Republic. Tegemist oli eriti värvika restoraniga ja mõnusa mehhiko köögiga. Saime õigel ajal löögile, sest restoran oli pea terve aeg täis ja inimesi saadeti järjest minema, sest kõik lauad olid rahvast täis.

Järgmine päev algas hommikusöögiga ja kui siin Eestis polnud me koroona ajal hotellides märganud, et rikkalikku buffeed oleks piiratud, siis Radissonis tuli see täitsa üllatusena, et kõik tooted olid üks haaval ära pakendatud. Aga saime ikka kenasti söödud ja võisime võtta ette järgmise sihtkoha, milleks oligi Riia loomaaed.

Loomaaias tahtsime hirmasti ära käia just sellepärast, et lõpuks ka kaelkirjakuid kohata. Jõudsime kohale just avamiseks ehk kella kümneks. Saime tuuriga alustada ja koheselt meeldis loomaaaias see, et kõik oli väga kompaktne. Loomaaia läbimiseks kulus meil ca poolteist tundi. Tallinna loomaaias jõuab selle ajaga vast ainult pool loomaaiast läbi käia kui sedagi. Kahjuks osad loomad olid peidus või üldse puudu, lõvi ega tiigrit me seekord ei kohanud.

Kogu loomaaiast kõige enam meeldiski see, et paikned loomadele lähedal ja samuti troopikamajas peitus huvitavaid isendeid. Samuti meeldis, et loomaaed oli justkui metsas ja loomi ümbritses suur rohelus.