Suvelõpu reis Lõuna-Eestisse

Meie selle suve viimane reis oli Lõuna-Eestisse, mis hõlmas endas väga palju matkamist ja palju uusi teadmisi. Alustasime esimesel päeval Pokumaast, algselt oli meil plaan minna Vudilasse, aga kahjuks see oli augusti viimasel nädalal juba suletud. Pokumaast ei olnud me varem suurt midagi kuulnud, raamatut ähmaselt küll mäletasime, aga see oli ka kõik. Pokumaa on kunstnik ja kirjanik Edgar Valteri idee ja ’’Pokuraamatu’’ järgi tehtud teemapark, kus on kolm tegevuskohta: Pokukoda, Padasoomäe koos taluhoonetega ja Hauka talukoht.

Pokukojas on saab lähemalt tutvuda Edgar Valteri loominguga – näha Pokuraamatu originaalillustratsioone, kunstniku õlimaale, tema loodud lasteraamatute tegelasi nukkudena ja mitmeid näitusi. Igaühel on võimalus ise pokuks kehastuda. Samuti on põnev vaadata Pokukoja Eestis ainsat sarnast sisekujundust, huvitavaid massiivpuidust sisustusdetaile, kiisu- ja lapse käejälgedega käsitöötellistest mõisaaegseid põrandaid.

Padasoomäelt saavad alguse matkamängurada ja kaks taimede õpperada. Kõik rajad on lastele sobilikud, meie kahe ja nelja aastane said väga hästi hakkama. Eriti meeldisid lastele teed juhatavad ülesannetega postid raja ääres, sealt saime palju uut infot erinevate taimede kohta, mis meie nelja aastase jaoks oli väga põnev. Pokumaad soovitan küll julgelt kõigile.

Teisel päeval võtsima suuna Taevaskoja ja Piusa koobaste poole. Taevaskojasse jõudsime varahommikul ning tegime seal ühe oodatust pikema matka ning saime seekordki teada uute legendide kohta palju põnevat. Nägime suurt ja väikest taevaskoda ning läbisime 3,8 km pikka matkaraja. Suur Taevaskoda on Eesti üks ilusamaid looduslikke vaatamisväärsusi. Sealne liivapaljand tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrit, oruperve suhteline kõrgus on kuni 38 meetrit. Suurest Taevaskojast veidi ülesvoolu asuva kärestiku serval on suur Nõiakivi nimeline rändrahn ehk Salakuulaja kivi. Muistendi järgi varjunud selle taha rahvavanemate nõupidamist kuulama hiilinud vaenlase salakuulaja, kes hiljem kiviks nõiuti.

Väikse Taevaskoja paljandi kõrgus ulatub 13 meetrini. Väikese Taevaskoja liivakivist kalju seina on allikad uuristanud Neitsikoopa, millega on seotud põnevad legendid. Legend pajatab, et Vanapaganat lummanud koha ilu niivõrd, et ta ehitanud maa alla hulgaliselt toredaid ruume ja nimetanud need Taeva Kodadeks.

Väikese Taevaskoja juures on ka filmitud mitmedstseenid filmile “Viimne reliikvia”.

Lastele eriti meeldis, et Suur Taevaskoja kaljuseinalt kajas oma jutt vastu, ka matkarada meeldis lastele, aga oli pisut väsitav nende jaoks.

Järgmiseks suundusime Piusa koobaste poole, ootused olid meil pisut suuremad kui tegelikkus. Pilet sisaldas 13 min filmi nahkhiirte ja Piusa koobaste ümbruse kohta ja pärast seda rääkis giid grupile külastuskeskuse maja, eksponaatide ja Piusa ajaloo kohta. Seejärel sai minna ainult koos giidiga muuseumikoopa vaateplatvormile. Vaateplatvorm ei olnud kuigi suur, aga vähemalt sai näha koobaste käike ning ettekujutada kui kaugele sügavale need minna võivad. Ümbruses käisime veel Piusa karjääril, mis oli oma olemuselt päris võimas ja vaade sealt oli ka väga kaunis. Kogu ala ümbritseb matkarada, mis on ligikaudu 1,5 km pikk. Sellele matkarajale me lastega ei läinud, kuna olime Taevaskoja matkarajast üsna väsinud.

Piusa koobastest lootsime näha rohkem kui ühte koobast, aga arusaadavatel põhjustel seda teha ei saa suure varinguohu tõttu ning kaitsealuste nahkhiirte kaitsmise eesmärgil on parem neid mitte segada.